Pille kallis ma soovin sulle jälle õnne:) Lihtsalt ei suuda seda kordamast:)
Millimeeter muretsusi,
sentimeeter sekeldusi,
kilomeeter kallistusi,
miljon-triljon õnnitlust.
sentimeeter sekeldusi,
kilomeeter kallistusi,
miljon-triljon õnnitlust.
Nii siis enda muredest ka natuke selle rõõmsa sündmuse juures... Tänane päev on läinud nii metsa kui metsa annab minna, kll on olnud rõõmu, kurbust, nutmist ja masendust. Hea meel oli selle üle et Pillel sünna oli ja sain talle lille üle anda ja hea meel veel selle üle et me M suhtlesime üle pika aja normaalselt nagu ühed normaalsed inimesed ikka. Kurbust tundsin selle üle et ma ei saa mitte millegiga hakkama ja olengi selline tuulepea nagu D ütles mulle, ehk see tegigi haiget kuna see on tõsi. Ma mõtlesin tükk aega selle üle kui jobu ma olen, et ma ei oska mitte midagi teha et võtaks koolis paberid välja ja põgeneks kuskile ära , aga õnneks jäin magama ja see mõte jäi poolikuks... Nutsin sellepärast et mul on nii raske olla ja kõik surub peale, kool , eksamid , et ma ei oska midagi, ja homme on proovi kirjand..Õudneeee! Masendus tuli kõigi nende muede peale mis mind piinavad.
Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda.
Aga tänaseks kõik siis ehk on homme paem tuju kui just inka ja mõni inimene seda ära rikkuda ei suurda....
Tsauu sõbrad....:)..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar