Mul ei tulnud meeldegi et mul blogi on.

Eile hakkasin sõbrannale rääkima, et kui on raske tuleb see kõik kirja panna ja hakkasin uurima kas mu vana tekst on alles. Enda arvates oli kõik ära kustutanud aga mida imet oli kõik olemas. Vanad jutud ja kirjutamised millest tänasel päeval pole aimugi mida ma tundsin ja mõtlesin :) Tuleb võtta uuesti asi käsile ja kirjutama hakata, sest kirjutamine on hea kui sul on nii palju muresid ja tahad need endast välja lasta. Soovitaksin seda ka sõbrannale ja kavatsen seda ka ise tegema hakata :) Kui loomulikult aega on. Tsauks.