Pole ammu kirjutanud... aga mõtlesin et kirjutan end tühjaks korra. Mind ajab nii närvi see et minuga ei arvestata ja ainult naerdakse minu üle nagu ma oleks mingi seltskonna tola kelle üle alati naerda võiks . Eii , nii enam ei lähe , ma ei tee enam mitte ühtegi heateguu .! See on minu lubadus , kõik mõtlevad ainult endast.... pohhh teised. Üks asi ajab mind närvi , eriti närviiii. Kui me ostame koos endale mädää ja siis tema ära teeb kähku ja siis mina nagu hoiab neid et kui väga vaja siis teen ja värki , ja kui mul sitt tuju on siis ma tahaks teha ja ta hakkab küsima et kas ma saaks talle ka ühe anda ,aga miks ta ei mõtle sellele et ma olen hoidnud neid ja tema lihtsalt kahe kolme päevaga tõmbab äraa . Minu arust on see ebaaus. ! Ja nüüd kus ma sebisin nagu talle ka et kaks pakki , nüüd räägib et lasi endale eile sebida , miks ta siis mulle ei möelnud eile , nagu nii närvi ajabbb . ta mõtleb ka jälle omale ainut.
Nüüd ma mõtlesin et ma hakkan vaid siia kirjutama mis mind närvi ajab . et siis saate lugeda mis tegelikult ma mõtlen ....
Minu pärast solvuge või midaiganees. mul on õigus ka enda arvamus öelda nii naguu on.

Kõige parem ütlus mis leidsin paari päeva eel on :
Kerge on surra surra sõbra eest, aga raske on leida sõpra, kelle eest surra !