Siga!

Kui te teaks kui raske mul on praegu. Kohutav!
Olen ja  istun ja mõlen. Südames on kohutav valu, nagu miski suruks ... Samas lööb sellise tunde nagu tahaks nutta, aga ei , ei tohii. Olen ma huvitav midagi teinud? Ei oska öelda, aga vb see ei olegi sellest vaid sellest et kõigil läheb nii hästi ja mul ainukesena ei liigu lihtsalt elu. Kõik naeratavad ja tunnevad millegi üle rõõmu. Kõigil on kellega rääkida ....
 ehk läheb paremaks , sai vähemalt siia kirjutatud jälle üle pikaajaa.
Kohutav on kui üks sõbranna saab nii haiget teha. ma annaks talle lihtsalt ühe litaka . Ta ise imestab et me enam nii hästi läbi ei saa. Nüüd on tõeliselt katkenud see sõprus.Minult ta ei saa enam mingit abi ega ka sõprust. mulle aitab olemast mmingi lollakas seltskonnas , kus ta saaab teha nalja minu üle mida nagu  kahetsen ja seda veel seltskonnas rääkides. olen südamepõhjani solvunud....
See et ta vabandas ja kõike veel ja ma ei teinud sellest välja ja ei lasknud enda tuju rikkuda sest siiis oleks terve õhtu luhta läinud. neelasin alla nagu ikka kõik sita aga nüüd on aeg see sitt välja sülitada.!
Tal pole mõtet enam küsida mis viga või rääkida miks me enam nii hästi läbi ei saa. ... Mine ja ole kellega sa soovid ja ära topi enam oma nina minu asjadesse sest enam ma sulle midagi ei räägi !